Kompetentsikeskus

TOETAJAD

MISSIOONIPROJEKT

PARTNERID

Facebook

Kui siin lehel ei leidu vajalikku infot avaliku ürituse korraldamiseks või tekivad küsimused, siis palume kirjutada info@liit.ee. Kõik esitatud küsimused saavad vastused vastava pädevusega ametnikelt ja valdkonna spetsialistidelt. Vastused avaldame siin lehel ja ka Avalike ürituste korraldajate liidu Facebookis

KORDUSKASUTUSNÕUD AVALIKEL ÜRITUSTEL

Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

KÜSIMUSED JA VASTUSED - PRAKTILISED OLUKORRAD JA LAHENDUSED

Uuemad küsimused kannavad suuremat numbrit. Kui näete, et mõni vastus on ajale jalgu jäänud või ebatäpne, siis andke sellest märku aadressile info@liit.ee

Küsimus 44: Kas siseruumis tegutsev ööklubi on avalik üritus? Küsimus esitati 2024. aasta maikuus toimunud Pro Koosolekul 3 ööklubide korraldajate poolt korduskasutusnõude kasutamise kohustuse kontekstis.

Vastus: Kristi Kool (Justiitsministeeriumi nõunik): Teie pöördumine on selgitustaotlus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) tähenduses. MSVS §-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda õigusalaseid selgitusi Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude kohta. Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist.

KorS § 58 lg 3 kohaselt on avalik üritus avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole koosolek. Siiski peab avaliku üritusena kvalifitseerumiseks meelelahutuslikul inimeste koosolemisel olema ka teatav ajutine ja erandlik iseloom. Ei ole põhjendatud avaliku ürituse mõistesse selliste avalikkusele avatud ürituste hõlmamine, mis toimuvad pidevalt või regulaarselt selleks spetsialiseeritud tegevuskohtades, nt teatrietendused siseruumides, kinoseansid, ööklubid ja muud lõbustusasutused, spordivõistlused staadionidel ja spordihallides.1 Ööklubide tavapärane ja püsiv majandustegevus ongi pidude korraldamine, kus mängitakse ka muusikat. Seejuures ei peaks omama määravat tähtsust, kes ja millisel viisil seda muusikat mängib. Niisiis ei ole mõistlik õiguslikult eristada ööklubis toimuvaid pidusid, kus muusikat laseb diskor, pidudest, kus laval on bänd. Analoogselt oleme leidnud, et tavapärase püsiva majandustegevuse või mittetulundusliku tegevuse raames avalikkusele avatud hoones toimuvaid kinoseansse või teatrietendusi ei saa käsitleda avalike üritustena.2 Ehkki seejuures reklaamitakse nii kinodes linastuvaid filme kui ka teatris etenduvaid lavastusi. Seega leiame ka ööklubide puhul, et ka üritused, mille esinejale tehakse eraldi reklaami, ei ole avalikud üritused, kui tegemist on ööklubi tavapärase majandustegevuse raames toimuva üritusega.

Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et Justiitsministeeriumi õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ja see ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik. Ühtlasi märgin, et Justiitsministeerium ei lahenda õigusalase selgituse andmisega õigusvaidlusi, õigust mõistab Eestis üksnes kohus.

Küsimus 43: Kas riigis on jäätmemajanduse tegevuste tähistamiseks ühtne piktogrammide (graafiliste märkide) süsteem?

Vastus 20.11.2024 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Liigiti kogumise piktogrammid (liigiti kogumise piltsüsteem) on üleval lehel https://liigitikogumine.ee/ lehel. Nende kasutamine on vabatahtlik, kuid mõte on liigiti kogumist lihtsustada ja märgised võiksid olla kasutuses jäätmete või korduskasutatavate nõude tagastuskohtades. Samuti on eesmärk vältida paljude eritaoliste siltide tekitamist, mis külastajates võib segadust tekitada.

Küsimus 42: Mis seadused reguleerivad Eestis korduskasutusnõude kasutamist?

Vastus 29.10.2024 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Pakendiseadusega on paika pandud nõue, mille kohaselt on alates 01.01.2024 lubatud avalikel üritustel kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

Lisaks reguleerivad korduskasutusnõude kasutamist erinevad toiduohutuse valdkonna õigusaktid, mis reguleerivad toidu hügieeni ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused 852/2004 (toiduhügieeni kohta) ja 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta).

Toiduseaduse alusel peavad kõik toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete käitlejad (sh nõude rendi ja pesemise teenuse pakkujad) enda tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit.

Lisainfo: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid.

Küsimus 41 (toitlustaja Pärnumaalt (Tori) ja avalike ürituste korraldaja Tallinnast (Nõmme) küsivad): "Miks on maailmamastaabis väikeses Eestis kehtestatud korduskasutusnõude kasutamise nõue, mis niigi keerulises majandusolukorras muudab üritustel kauplemise ja ürituste korraldamise oluliselt kallimaks samas kui suurtes riikides pole sellistest seadustest kuuldudki? Kui tahta maailma päästa, siis tuleks alustada eelkõige suurte tarbijaskonnaga riikidest nii Euroopas kui ka mujal maailmas mis "määravad mängu". Lisaks tuleks neid nõudeid siis kehtestada ja järgida igal elualal ja ettevõtluses, mitte ainult avalike ürituste territooriumil, mis on kokkuvõttes murdosa jäätmemajanduse mahtudest riigis."

Vastus 25.10.2024 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Eesti ei ole ainus riik, kes tegeleb ühekordsete pakendite vähendamisega. Muudatus tuleneb nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kogu Euroopa Liidus, mis kohustab kõiki liikmesriike rakendama meetmeid teatud ühekordsete pakendite vähendamiseks, samuti keelustas ära mitmed ühekordsed plasttooted. Näiteks keelustati ära ühekordselt kasutatavad plastist (sh osaliselt plastist, biolagunevast plastist, bioplastist) kahvlid, noad, lusikad, taldrikud, joogikõrred. Eestis otsustati ühe vähendamismeetmena rakendada avalikel üritustel korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamist, mis rakendus selle aasta algusest. Juba varasemalt on Eestis vabatahtlikult ja Tallinna linnas kohustuslikult alates eelmise aasta suvest rakendatud korduskasutusnõude kasutamist avalikel üritustel.

Seda meedet on lisaks Eestile rakendanud või plaanitakse rakendada ka teistes riikides, näiteks Belgias, Leedus, Luksemburgis, Hollandis jt. Osades riikides on samad reeglid kehtestatud ka piirkondade ja linnade tasandil või rakendatakse seda vabatahtlikult (näiteks Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa). Näiteks olid korduskasutuslahendused kasutusel ka sel suvel toimunud Pariisi olümpiamängudel.

Korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamine avalikel üritustel on efektiivne meede vähendamaks jäätmete teket ja edendamaks ringmajandust ning seda kinnitavad ka mitmed teadusuuringud. Iga ühekordne nõu, ka biolagunev, koormab keskkonda ega toeta ringmajandust, mille eeldus on materjalide võimalikult pikaaegne kasutus. Biolagunevad ja komposteeruvad nõud võivad tunduda parem alternatiiv, kuid nende tootmine ja kasutamine tekitavad endiselt palju jäätmeid. Lisaks tekitavad märgistused nagu "biolagunev" ja "komposteeruv" inimestes segadust jäätmete sorteerimisel. Ka biolagunevad ja komposteeruvad nõud tuleb panna segaolmejäätmete hulka, kust need jõuavad edasi põletustehasesse või prügimäele, sest Eestis puudub võimekus neid tööstuslikult komposteerida. Seega ei vähenda sellised nõud avalikel üritustel jäätmete hulka ega keskkonnamõju. Samuti näitavad Eesti kogemused, et üritustel, kus on kasutusel korduskasutatavad nõud, on võimalik jäätmete hulka vähendada suurel määral. Näiteks viimasel laulu- ja tantsupeol, kus kasutati korduskasutatavaid nõusid, vähenes jäätmete hulk poole võrra (kui 2019. aastal tekkis 40 tonni jäätmeid, siis 2023. aastal 22 tonni).

Lisaks avalike ürituste meetmele pidid näiteks Eesti pakendiettevõtjad, kes pakendamiseks kasutavad ühekordseid plastist joogitopse ja toidukarpe, koostama 01.09.2023 tegevuskava ja rakendama meetmeid, et tagada nende pakendite vähendamine 2026. aasta lõpuks. Konkreetsed vähendamise meetmed Eestis lepiti kokku antud direktiivi ülevõtmise raames ning kinnitati lõplikult Riigikogu poolt eelmise aasta veebruaris.

Küsimus 40 (Tallinna Lauluväljakul toimuva ürituse korraldaja küsib ürituse ajal): Platsi haldaja (korraldajale rendileandja) ütleb, et kauplejate tegevuse eest vastutab korraldaja ja seega peab korraldaja kontrollima toidumüüjate väljaantavaid nõusid ja nende sertifikaate.

Vastus 22.10.2024 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond ja Jane Sinijärv, juhtivinspektor, Keskkonnaameti järelevalve osakond): Korraldaja peab looma tingimused, et kaupleja saaks tagada riigis kehtivate seaduste täitmise, sh oleks tagatud sertifitseeritud nõude kasutamine ja nende ringlus. Selleks on mõistlik kehtestada panditasu, näiteks alates 1€ suurusest summast. Korraldaja peab tuletama kauplejatele meelde, et riigis kehtivad seadused on täitmiseks ja kui kaupleja seadust ei täida ja korraldaja sellekohastele märkustele ei reageeri ja oma tegevuses puuduseid ei kõrvalda, siis on rikkumise teatavakssaamisel korraldaja kohustatud informeerima kohalikku omavalitsust või Keskkonnaametit (telefonil 1247 või e-posti aadressil 1247@1247.ee).

Kauplejate tegevust ürituse ajal korduskasutusnõude osas kontrollivad Keskkonnaamet ja kohalikud omavalitsused, kellel on õigus kontrollida avalikel üritustel korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamise nõude täitmist. Toiduseaduse alusel teeb järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet ning nemad kontrollivad, kas nõud sobivad toiduga kokkupuuteks (kas neid kasutatakse vastavalt lubatule), kas need on puhtad ja hoiustatakse korrektselt. Põllumajandus- ja Toiduametile tuleb järelevalve käigus toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada nõuetekohane vastavusdeklaratsioon ja vajadusel teised tõendusdokumendid. Vajadusel alustatakse menetlust.

Järelevalvest veel:

Riik kontrollib uute nõuete täitmist mitme ametkonna koostöös. Peamiselt jälgivad nõuete täitmist Keskkonnaamet ja kohalikud omavalitsused, kellel on õigus kontrollida avalikel üritustel korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamise nõude täitmist. Toiduseaduse alusel teeb järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet ning nemad kontrollivad, kas nõud sobivad toiduga kokkupuuteks (kas neid kasutatakse vastavalt lubatule), kas need on puhtad ja hoiustatakse korrektselt. Põllumajandus- ja Toiduametile tuleb järelevalve käigus toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada nõuetekohane vastavusdeklaratsioon ja vajadusel teised tõendusdokumendid.

Kui keegi avalikul üritusel märkab, et ei järgita korduskasutusnõudeid, tasub sellest teavitada kohalikku omavalitsust või Keskkonnaametit (telefonil 1247 või e-posti aadressil 1247@1247.ee avaneb uues vahekaardis). Nemad uurivad, kas rikkumine tulenes teadmatusest või pahatahtlikkusest. Kui korduskasutuslahendustega üritusel kasutab mõni üksik toitlustaja ühekordseid nõusid, tasub sellest teavitada ürituse korraldajat, et probleemi saaks kiiresti lahendada.

Kokkuvõtteks: Korraldajal peab olema üritusel kauplejaga sõlmitud leping, mis võimaldab seaduserikkumise ilmsikstulekul (või kuni asjaolude väljaselgitamiseni) kaupleja tegevus üritusel koheselt peatada. Sisulist kontrolli teostavad ja menetlust alustavad ametnikud mitte ürituse korraldaja.

Küsimus 39 (Tallinna Lauluväljakul toimuva ürituse korraldaja küsib ürituse ajal: Müüja müüb pabertopsis kohvi, panditasuta. On see lubatud või peab olema panditasu?

Vastus 22.10.2024 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Pabertopsi ei ole lubatud kasutada, kuna kohvitass/tops on toidunõu ja see peab olema korduskasutatav. Praegu kehtiv seadus ei nõua kauplejalt panditasu kehtestamist juhul kui ürituse korraldaja seda nõuet kauplejatele ise ei kehtesta, aga tagatud peab olema nõude ringlus nii, et nõud ei satuks prügikasti. Aga papptops on keelatud ka siis, kui toidumüüja selle panditasu vastu tagasi võtab, sest seda ei saa pesta. Korduskasutatavatel nõudel peab olema vastav sertifiikaat, mille kaupleja esitab vajadusel kontrollivale ametnikule.

Avalikul üritusel tuleb jookide serveerimiseks, sh kohvi müümiseks kasutata korduskasutatavaid topse. Pabertopse seetõttu ei ole lubatud kasutada, sest tegemist ei ole korduvalt kasutatavate topsidega.

Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad on olelusringi jooksul mitme kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud ning neid täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks need valmistati. Oluline on, et tagatud oleks:

Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad peavad olema tehniliselt disainitud korduvalt kasutamiseks.

Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad peavad olema toiduga kokkupuuteks sobilikud ning selle kohta peavad olemas olema tõendusdokumendid (kaupleja peab vajadusel esitama kontrollivale ametnikule).

Peab olema loodud korduskasutussüsteem, mis tagab toodete korduvalt kasutamise (pesu, logistika, arvestuse pidamine jm).

Seadus ei kohusta korduskasutatavate topsidele panditasu kehtestada. Ürituse korraldajad võivad korduskasutatavate nõude eest küsida tagatisraha (panditasu). Siiani on see tavaliselt olnud 1-2 eurot, mis makstakse külastajatele tagasi, kui ta nõu tagastab. See aitab tagada, et nõud ei jääks pärast sündmust kuhugi vedelema, neid saab järgmisel sündmusel uuesti kasutada ja seeläbi vähendada jäätmete hulka.

Tagatisraha piiri pakendiseadus hetkel paika ei pane. Tegelikult ei ütle pakendiseadus ka seda, et tagatisraha tuleb kindlasti külastajalt küsida - selle küsimine on korraldaja enda otsus. Kui tagatisraha rakendatakse, siis on oluline, et tarbija saab tagatisraha nõu tagastamisel samas vääringus tagasi. Ehk kui tagatisraha on 2 eurot, siis tuleb 2 eurot ka külastajale tagasi anda kui nõu tagastatakse. Kui see ei ole nii, siis ei ole tegevus kooskõlas pakendiseadusega.

Samuti on oluline teada, et tagatisrahale ei rakendata käibemaksu, kui on loodud korrektne korduskasutussüsteem ja arvestuse pidamine.

Panditasu ja teenustasu (nn käitlustasu) osas on www.liit.ee lehel varem küsitud-vastatud nii: Kuidas on reguleeritud tagatisraha (pandi) rakendamine korduskasutatavatele nõudele? Kas see on seaduslikult korrektne kui maksan tagatisraha eest näiteks 3 eurot ja tagasi saan ainult 2 eurot?

Vastus: Ürituse korraldajad võivad korduskasutatavate nõude eest küsida tagatisraha. Siiani on see tavaliselt olnud 1-2 eurot, mis makstakse külastajatele tagasi, kui ta nõu tagastab. See aitab tagada, et nõud ei jääks pärast sündmust kuhugi vedelema, neid saab järgmisel sündmusel uuesti kasutada ja seeläbi vähendada jäätmete hulka. Suurte sündmuste puhul räägime kümnetest tuhandetest ühekordsetest nõudest, mille jäätmeks muutumise sellega ära hoiame.

Samuti on oluline teada, et tagatisrahale ei rakendata käibemaksu, kui on loodud korrektne korduskasutussüsteem ja arvestuse pidamine.

Kui ürituse korraldaja otsustab rakendada korduskasutusnõude kasutamisele ka eraldi teenustasu/käitlustasu, mida ürituse külastajad peavad nõude kasutamisel tasuma, siis see tasu tuleb eraldi kuvada ja külastajaid sellest teavitada, et nad oleksid tasu rakendumisest teadlikult. Selline teenustasu ei ole pakendiseaduse kohaselt tagatisraha (seda külastajale ei tagastata) ning sellele rakendub käibemaks.

Küsimus 38 (Tallinna Lauluväljakul toimuva ürituse korraldaja küsib ürituse ajal: Toidumüüja müüb wrapi ja hot-dogi ja keerab need toidud paberisse nagu need käigupealt söödavad toidud ka olema peavad kliendile üleandmise hetkel. Kas paberisse keeramine on ok või ei tohi paberit kasutada ehk siis peab olema taldrik?

Vastus 22.10.2024 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Paberi kasutamine on lubatud kuna antud juhul on tegemist toiduga, mis peabki olema paberis tarbitav, mitte taldrikult söödav (seda ei saa käigupealt teha).

Varem ka www.liit.ee lehel küsitud-vastatud: Kust läheb piir ehk milline serveerimisvahend vajab nö korduskasutusnõu kujul alternatiivi ja milline mitte (näiteks burgeritaskud, papist laevuke, papist/kartongist friikartulitops jne)?
Otsustamisel tuleks arvestada sellega, kas serveerimisvahendi puhul on tegemist anumaga või mitte. Kui ei klassifitseeru anumaks, siis ei pea korduskasutatavat anumat kasutama serveerimiseks. Anumateks loetakse näiteks taldrikud, kausid, topsid, karbid. Anumateks ei loeta näiteks salvrätte, paberist taskuid, jäätisepulki.

"PRO KOOSOLEK 3" (2024) KOOSOLEKUL ESITATUD KÜSIMUSED

Küsimused 25-36 esitati nii koosolekul kohapeal kui ka e-posti teel, vastavad Kertu Sapelkov (Kliimaministeerium) ja Margot Paavel (Põllumajandus- ja Toiduamet). Numeratsiooniga jätkame.

Oma tegevuse planeerimisel on oluline saada aru „avaliku ürituse“ definitsioonist ja toidunõude sobilikkuse hindamisel on oluline mõiste „korduskasutus“ ja toiduohutusega seotud nõuded.

Avaliku ürituse mõiste on defineeritud korrakaitseseaduses ning selle all mõeldakse avalikus kohas toimuvat ja avalikkusele avatud lõbustusüritust, võistlust, etendust, kaubandusüritust või muud sellesarnast inimeste koos olemist, mis ei ole koosolek.

Avalik koht on maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk, mille omanik või valdaja on andnud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või mis on tegelikkuses avalikult kasutatav.Avalikeks kohtadeks on eelkõige avalikud teed, väljakud, pargid, avalikud supelrannad, kasutamiseks avatud metsaalad, kalmistud, ametiasutuste hooned, kaubandus- ja teenindushooned jne.Enamasti on avaliku ürituse sisuks meelelahutuse saamine kas kunstilise elamuse, sportliku hasardi väljaelamise, uudishimu rahuldamise või lihtsalt lõbustuse kaudu, samuti oma materiaalsete eesmärkide saavutamine. Meelelahutuslikul inimeste koosolemisel peab olema ka teatav ajutine ja erandlik iseloom. Avalikkusele regulaarselt ligipääsetavad avalikud kohad ilma konkreetse ürituseta ei ole avalikud üritused korrakaitseseaduse tähenduses.

Pakendiseadusest tuleneva kohustuse täitmine ei sõltu sellest, kas avalikule üritusele on vaja taotleda kohaliku omavalitsuse luba või mitte, vaid sellest, kas tegemist on avaliku üritusega KorS mõistes. Kuivõrd reeglid, millistele avalikele üritustele on vaja taotleda KOV luba ja millistele mitte, sätestab iga KOV eraldi, siis lubade väljastamise praktika võib üle Eesti erineda.

Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad on olelusringi jooksul mitme kastutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud anumad või söögiriistad, mida täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks need valmistati.

Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad peavad olema tehniliselt disainitud korduvalt kasutamiseks.Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad peavad olema toiduga kokkupuuteks sobilikud ning selle kohta peavad olemas olema tõendusdokumendid.Peab olema loodud korduskasutussüsteem, mis tagab toodete korduvalt kasutamise (pesu, logistika, arvestuse pidamine jm).

Küsimus 37: Täpsustame MKM-iga avaliku ürituse korraldaja vastutusala piire, sest on omavalitsusi kes panevad korraldajale kohustuseks vastutada KÕIGE eest mis avaliku ürituse territooriumil toimub.

Vaata küsimuse 11 vastust (allpool) ja vaata küsimuse 40 vastus 22.10.2024 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond ja Jane Sinijärv, juhtivinspektor, Keskkonnaameti järelevalve osakond): Korraldaja peab looma tingimused, et kaupleja saaks tagada riigis kehtivate seaduste täitmise, sh oleks tagatud sertifitseeritud nõude kasutamine ja nende ringlus. Selleks on mõistlik kehtestada panditasu, näiteks alates 1€ suurusest summast. Korraldaja peab tuletama kauplejatele meelde, et riigis kehtivad seadused on täitmiseks ja kui kaupleja seadust ei täida ja korraldaja sellekohastele märkustele ei reageeri ja oma tegevuses puuduseid ei kõrvalda, siis on rikkumise teatavakssaamisel korraldaja kohustatud informeerima kohalikku omavalitsust või Keskkonnaametit (telefonil 1247 või e-posti aadressil 1247@1247.ee).

Järelevalvest veel:

Küsimus 36: Kas sel pildil paremal olevat jääjoogikomplekti (klaas, kõrs ja kaas) on korduskasutusnõuna (panditasuga) lubatud avalikul üritusel kasutada?

Vastus: Juhul, kui avalikul üritusel soovitakse serveerimiseks kasutada viidatud tooteid, siis on oluline, et toote vastavusdeklaratsiooni kohaselt on antud toode lubatud toiduga kokku puutuma ja mõeldud korduvalt kasutamiseks. Lisaks on oluline, et oleks loodud korduskasutussüsteem, millega on lahendatud ära nende toodete kokku kogumine, logistika, pesu, arvestuse pidamine jm. Kui ettevõte teostab nende pesu, siis peab ettevõtte enesekontrolliplaanis olema antud protseduur kirjeldatud ning riskid hinnatud. Pesta tuleb tooteid nende tootja poolt antud tingimustel. Jääjoogikomplektid, millest jooke serveeritakse peavad olema puhtad ning puhtuse eest vastutab serveerija. Kõik korduskasutusnõud avalikul üritusel peaksid olema identifitseeritavad (kas teenusepakkuja tunnuskleebise või muu tähisega), et tarbija saaks aru, kelle korduskasutusnõuga on tegemist ja kuhu see tagastada tuleks.

Samuti tuleks konkreetne lahendus kokku leppida enne avaliku ürituse toimumist ürituse korraldajaga, kas korraldaja aktsepteerib seda, et ettevõte on loonud oma süsteemi või on üritusel ette nähtud, et kõik toitlustajad kasutaksid ühesugust lahendust toidu ja joogi serveerimiseks.

Küsimus 35: Kas sel pildil vasakul olevat plastikust suhkruvatiämbrit (kaanega) on korduskasutusnõuna (panditasuga) lubatud avalikul üritusel kasutada?

Vastus: Avalikul üritusel kohapeal tarbimiseks on võimalik suhkruvatti serveerida ka ilma ämbrita. Juhul, kui kohapeal tarbimiseks soovitakse serveerimiseks kasutada viidatud ämbrit, siis on oluline, et toote vastavusdeklaratsiooni kohaselt on antud toode lubatud toiduga kokku puutuma ja mõeldud korduvalt kasutamiseks. Lisaks on oluline, et oleks loodud korduskasutussüsteem, millega on lahendatud ära nende ämbrite kokkukogumine, logistika, pesu, arvestuse pidamine jm. Kui ettevõte teostab nende ämbrite pesu, siis peab ettevõtte enesekontrolliplaanis olema antud protseduur kirjeldatud ning riskid hinnatud. Pesta tuleb ämbreid nende tootja poolt antud tingimustel. Ämbrid, millest tooteid serveeritakse peavad olema puhtad ning puhtuse eest vastutab serveerija. Kõik korduskasutusnõud avalikul üritusel peaksid olema identifitseeritavad (kas teenusepakkuja tunnuskleebise või muu tähisega), et tarbija saaks aru, kelle korduskasutusnõuga on tegemist ja kuhu see tagastada tuleks.

Küsimus 34: Kas paberist burgeritaskut on lubatud avalikul üritusel kasutada?

Vastus: Jah. Sellele oleme ka varasemalt vastanud lehel www.liit.ee.

Küsimus 33: Kas paberist salvrätikute kasutamine on avalikel üritustel lubatud?

Vastus: Jah. Sellele oleme ka varasemalt vastanud lehel www.liit.ee.

Küsimus 32: Bobatee – mida nimetatakse ka pärliteeks või mulliteeks – on jook, piimast, maitsestatud teest ja tapiokki pärlitest, mida imetakse läbi eriti suure joogikõrre ja näritakse. Bobakõrred on jämeda läbimõõduga kas paberist või bambusest (näiteks https://umami.ee/toode/boba-tee-korred-100tk/) ja neid ei ole korduskasutustootena olemas - kas ja mis materjalist kõrte kasutamine on lubatud? Kas on ka vahet kuidas on kõrred pakendatud (siin on erinevad ametnikud andnud erinevaid vastuseid - et kas iga kõrs eraldi pakendis või ei ole sel vahet ehk siis kehtib printsiip et mida vähem prügi, seda parem?).

Vastus: Alates 01.05.2023 on keelatud Eesti turule lasta ühekordselt kasutatavaid plastist (sh biolagunevast plastis, bioplastist) joogikõrsi. Sellist tüüpi kõrsi ei tohi kasutada ka avalikel üritustel. Avalikel üritustel ei ole kohustust kasutada korduskasutatavaid joogikõrsi (tegemist ei ole söögiriistadega), kuid soovitatav on mõelda läbi ühekordsete joogikõrte kasutamise vajadus ja võimaluse korral üldse vältida nende kasutamist.

Toiduohutusega seonduvalt peab ettevõte enda enesekontrolliplaanis hindama riske, mis võivad tekkida toidu serveerimisel. Vastavalt neile riskidele teeb ettevõte otsuse, kas kõrred peavad olema eraldi pakendatud või mitte. Toidukäitleja peab tagama ohutu toidukäitlemise ja serveerimise.

Küsimus 31: Sushimüüja avalikel üritustel: "Sushit serveeritakse Jaapani toidukultuuri kontekstis ainult koos sushipulkadega (valmistatud bambusest). Sushipulkasid korduskasutusnõudena saada ei ole. Kui sushipulkade kasutamine avalikel üritustel on alates 1.1.2024 keelatud, siis järelikult sushit avalike üritustel koos pulkadega müüa ei saa. Või on siiski nii et kui suhkruvati ja kartulispiraali puhul on puidust pulk toote osa ja on kasutamiseks lubatud, siis oleks ka siin mõistlik kinnitada sushipulk praegu lubatud tooteks? Edaspidi võiks siis vajadusel liikuda koos tootearendajatega sinna suunas, et tekivad ka korduskasutuspulgad kõigile eelnimetatud toodetele."

Vastus: Sushipulkade näol on tegemist söögiriistadega ning toidu serveerimiseks tuleb avalikel üritustel kasutada korduskasutatavaid söögiriistu. Korduskasutatavad sushipulgad ei pea olema valmistatud plastist, need võivad olla ka näiteks roostevabast terasest. Koostöös teenusepakkujatega võiks leida sobivaima variandi, mis kasutusele võtta. Juhul, kui peaks selguma, et korduskasutatavaid sushipulkasid ei ole võimalik hetkel kasutusele võtta, siis võib ajutiselt kasutada ühekordselt kasutatavaid (v.a ühekordselt kasutatavaid plastist valmistatud söögipulkasid, mille Eesti turule laskmine on keelatud) ning samal ajal tootearendajatega koostöös tulevikuks lahendusi otsida.

Küsimus 30: Kõik korduskasutusnõude kasutajad avalikel üritustel peavad vajadusel kohapeal tõendama nõude vastavust korduskasututingimustele ehk siis seda, et nõud on korduskasutuseks ettenähtud toidunõud. Mis on see standardiseeritud dokument, mille nõude kasutaja peab saama kas nõuderendifirmalt või siis nõude müüjalt?

Küsija kommentaar: Varasemalt on www.liit.ee küsimustes-vastustes juttu "sertifikaadist", aga siinkohal tuleks nüüd selgelt fikseerida, et kas kõik nõude rentijad on kohustatud väljastama koos rendiarvega ka nö A4 dokumendi mille klient saab rentijalt kaasa ja esitada vajadusel kontrollivale ametnikule, kusjuures ei ole vahet kas rentijana on tegemist suure ja tuntud ettevõttega (Panditops, Ringo, Round Cup jt) või kliendi enda initsiatiivil nn "Poolast ostetud nõudega" - mis on see dokument millega nõude sobivust tõendatakse, palun dokumendi näidist.

Vastus: Korduskasutusnõudel peavad olemas olema tõendusdokumendid, mis tõendavad, et toode sobib toiduga kokku puutuma (temperatuur, aeg ja millise toiduga). Ei ole olemas konkreetset vormi, milline peab tõendusdokument nägema välja. Plastist esemetel on vastavusdeklaratsiooni (VD) nõue. Plasti VD peab vastama EÜ 10/2011 lisa IV sätestatule. Keraamiliste esemete VD nõutu on toodud põllumajandusministri 2014. a määruses nr 93. Teiste materjalide puhul peab tootja/ kasutaja suutma tõendada, et need tooted on toiduga kokkupuuteks lubatud.

Rohkem infot PTA kodulehelt https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid

Asutusele esitatavad dokumendid peavad olema riigikeeles ehk eesti keeles (oleme aktsepteerinud ka inglisekeelseid dokumente).

Inglisekeelne plasti vastavusdeklaratsiooni näidis.

Ringlussevõetud plastist valmistatud toodete VD on leitav EL 1616/2022 lisana.

Küsimus 29: Kihnu vallale kuulub hoone, millest pool on kasutuses turuna (müüakse käsitööd, kohalikku toidukaupa- leivad, saiad, kala jmt) ja teine pool kohvikuna (toitlustus), st hoonest toimub kaubandustegevus. Turu kohvik antakse läbi enampakkumise erasektori majandada ja turuosas on nö klassikaline turg. Kas nimetatud kaubandustegevus (turul ja kohvikus) on PakS § 5 lõike 8 mõistes avalik üritus?

Vastus: Kliimaministeeriumi hinnangul antud kirjelduse puhul ei ole tegemist avaliku üritusega, sest turul toimub tavapärane kaubandustegevus ja kohvikus toimub tavapärane toitlustustegevus.

Küsimus 29.1.: Pärnu turul toimub igapäevane kaubandustegevus, see ei ole avalik üritus nii nagu eelmises vastuses kirjas on. Samas korraldatakse mõnikord eriüritustena ka avalikke "turupidusid", kus esinevad artistid ja mida reklaamitakse avalikkusele. Küsimus: Kas sel hetkel muutub peo toimumise koht avalikuks ürituseks ja peo ajal kehtivad avalikule üritusele esitatavad nõuded?

Vastus: Kui need eriüritused vastavad korrakaitseseaduses defineeritud avaliku ürituse mõistele (eelnevalt detailsemalt kirjeldatud), siis nõuded rakenduvad.

Küsimus 28: Mis ametkonnad ja mis teemade osas teostavad avalikel üritustel kontrolli?

Vastus: Toiduseaduse alusel teeb järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet. Keskkonnaametil ja KOVil on õigus kontrollida avalikel üritustel korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamise nõude täitmist.

Keskkonnaametil ja KOVil on õigus kontrollida, kas avalikul üritusel on täidetud pakendiseaduse nõue ehk toidu ja joogi serveerimiseks kasutatakse korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib, kas nõud sobivad toiduga kokkupuuteks (kas neid kasutatakse vastavalt lubatule), kas need on puhtad, kas neid hoiustatakse korrektselt. Põllumajandus- ja Toiduametile tuleb järelevalve käigus toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada nõuetekohane vastavusdeklaratsioon ja vajadusel teised tõendusdokumendid.

Lisainfo: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid

Lisaks Põllumajandus- ja Toiduameti ülevaade nõuetest, mida toitlustajad peavad avalikel üritustel järgima: https://pta.agri.ee/avalikud-uritused#ajutine-ja-teisaldat

Küsimus 27: Kas siseruumis tegutsev ööklubi on avalik üritus?

Vastus: Avaliku ürituse mõiste on defineeritud korrakaitseseaduses ning selle all mõeldakse avalikus kohas toimuvat ja avalikkusele avatud lõbustusüritust, võistlust, etendust, kaubandusüritust või muud sellesarnast inimeste koos olemist, mis ei ole koosolek.

Justiitsministeerium on selgitanud, et avalikuks ürituseks kvalifitseerumine eeldab, et isikute koosviibimisel on ka teatav ühine eesmärk ning see koosviibimine on korraldatud. Neid tingimusi ei täida isikute juhuslik ühine avalikus kohas viibimine. Avaliku üritusena kvalifitseerumiseks peab meelelahutuslikul inimeste koosolemisel olema ka teatav ajutine ja erandlik iseloom. Seetõttu avalikkusele regulaarselt ligipääsetavad avalikud kohad ilma konkreetse ürituseta ei ole avalikud üritused korrakaitseseaduse tähenduses.

Avalike ürituste korraldajate liit esitab selle küsimuse 02.05.2024 vastamiseks ka Justiitsministeeriumile.

Küsimus 26: Kas ka siseruumis toimuv üritus mis on avalikkusele avatud ja suunatud, aga millele kohaliku omavalitsuse korra järgi ei taodelda "Avaliku ürituse luba", on avalik üritus?

Vastus: Pakendiseadusest tuleneva kohustuse täitmine ei sõltu sellest, kas avalikule üritusele on vaja taotleda kohaliku omavalitsuse luba või mitte, vaid sellest, kas tegemist on avaliku üritusega KorS mõistes. Kuivõrd reeglid, millistele avalikele üritustele on vaja taotleda KOV luba ja millistele mitte, sätestab iga KOV eraldi, siis lubade väljastamise praktika võib üle Eesti erineda.

Küsimus 25: Kuidas saada aru kas tegemist on korduskasutusnõuga? Kas näiteks plastikust korduskasutusnõu alla on pressitud mingi kindel tähis?

Vastus: Euroopa Liidus ei ole kokku lepitud tähistusi, mis ütleks, et tooted on korduskasutatavad või ühekordseks kasutuseks. Plasttoodetele on tihti pressitud erinevad tähised, näiteks kolmnurk, mille juures on ka number või lühend lisatud. Selline tähis ei tähenda seda, et tegemist on korduskasutuspakendiga, vaid näitab, millisest plastiliigist konkreetne plasttoode on valmistatud. Samuti võib plastist toidupakenditel kohata erinevaid kasutusega seotud märgiseid (lubatud temperatuuri märgis, nõudepesumasina märgis jne).

Info selle kohta, kas konkreetne plasttoode on mõeldud korduvalt kasutamiseks peab olema kirjas toote dokumentides (näiteks vastavusdeklaratsioonis). Plastist esemete puhul tuleb teha laboris kolm järjestikust katset ning sellega näidatakse, et tooted on mõeldud korduvaks kasutamiseks. Plastist korduskasutusnõude ostmisel tuleb veenduda, et nõud on toodetud korduvalt kasutamiseks ning ostmisel eelistada selliseid esemeid, mille vastavusdeklaratsioonil on see aspekt selgelt esitatud. Kui ei ole, siis tuleks küsida müüjalt täiendavalt kinnitust ja tõendusdokumente, näiteks katseprotokolli, millel on teave tehtud katse tingimuste kohta.

Avalikel üritustel korduskasutatavaid anumaid kasutades on vajalik ja oluline nõude eristamiseks need tähistada. Näiteks on see oluline kui ühel üritusel kasutatakse mitmeid erinevaid korduskasutuslahendusi ning oleks tuvastatav, kelle nõuga on tegemist ning millisesse tagastuskohta tagastada, lisaks on nõude tähistus oluline olukorras kus ürituse segaolmejäätmetest leitakse suuremas koguses korduskasutusnõusid.

Küsimus 24: Kui rendinõude pakkujatel ei ole sobilikke korduskasutusnõusid pakkuda (näiteks väikesed (tee)lusikaid jäätise jaoks), siis mida teha? On ainult supilusikad, mis ei sobi.

Vastus 08.01.2024 (Auris Rätsep, Avalike ürituste korraldajate liit): Korduskasutusnõude teenusepakkujad on kindlasti huvitatud oma tooteportfelli arendamisest kui neile konkreetsest tootesoovist teada anda. Samas ei keela seadus kasutada teile endale kuuluvaid korduskasutusnõusid ja saate ka ise oma nõude osas korduskasutusteenust osutada.

Küsimus 23: Valmispakendatud toodete puhul on meil lusikas koos jäätisega kaasas (kaane all), selle osas küsimusi ei ole. Kui on tegu sellise jäätisega, mida tuleb süüa lusikaga ning seda serveeritakse vahvlitopsis, siis kas on vajalik korduvkasutatav lusikas või on lubatud ka paberist lusikas?

Vastus 08.01.2024 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Juhul, kui jäätise serveerimine toimub avaliku ürituse raames, siis tuleb tagada, et serveerimiseks kasutatakse korduskasutatavaid lusikaid. Kui jäätis on eelpakendatud ning lusikas on toote osa, siis on ühekordse lusika kasutamine lubatud, kuid see ei tohi olla valmistatud plastist või sisaldada plasti, sest alates 01.05.2023 on Eesti turule keelatud lasta ühekordselt kasutatavaid plastist söögiriistu (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad).

Küsimus 22: Mis ametkond teostab korduskasutusnõude kasutamise osas avalikel üritustel järelvalvet, kellel ja mis summas on õigus määrata trahve seaduse / määruse rikkujatele?

Küsimus 22.1: Kas rikkumise tuvastamise korral trahvitakse avaliku ürituse territooriumil tegutsevat toidukauplejat või ürituse korraldajat või mõlemat?

Küsimus 22.2: Kas rikkumise tuvastamise korral ainult trahvitakse või peatatakse kauplemiskohas toidukaupleja tegevus?

Vastus 11.07.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Nendele küsimustele on juba varem vastatud, vt küsimuste 10 ja 11 vastuseid. Eesmärk kindlasti ei ole kohe kedagi trahvima hakata, kuid tahtliku pakendiseaduse nõuete eiramise korral on seadusest tulenevalt see võimalus olemas (juriidilise isiku rahatrahvi maksimum määr pakendiseaduse kohaselt on 200 000 eurot).

Küsimus 21: Kas praktikas võib avaliku ürituse korraldada ürituse korraldaja äranägemisel ka nii, et ürituse korraldaja ainult tuletab üritusel osalevatele toidukauplejatele meelde, et alates 1.1.2024 on kohustus kasutada avalikel üritustel korduskasutusnõusid? Kirjeldatud juhul korraldaja ise ei sõlmi teenusepakkujatega lepinguid, sest osadel (aga võibolla kõigil) kauplejatel on seaduse/määruse tingimustele vastavad enda korduskasutusnõud olemas ja need kellel ei ole, saavad need tellida kasvõi erinevatelt teenusepakkujatelt ja korraldada oma pakutav teenus ise ja otse teenusepakkujate abiga nii, et ürituse korraldaja ei pea sellesse protsessi sekkuma. Hetkel on jäänud kõlama idee, et igal üritusel peaks olema ürituse korraldaja poolt määratud üldine nn ametlik teenusepartner korduskasutusnõude teenuse osas, aga see ei ole ju seaduse / määruse eesmärk, milleks on korduskasutusnõude kasutamise tagamine avalikul üritusel.

Vastus 11.07.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): See, kuidas avalikul üritusel tagatakse pakendiseaduse nõuete täitmine, ei ole seaduses eraldi sätestatud ning ürituse korraldaja ja toitlustajad saavad selle omavahel kokku leppida.

Küsimus 20: Mis seadus või määrus see on mis reguleerib alates 1.1.2024 üleriigiliselt korduskasutusnõude temaatikat? Kus selle dokumendi tekstiga igaüks tutvuda saab?

Vastus 11.07.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Teema on reguleeritud pakendiseadusega, täpsemalt pakendiseaduse § 5 lõige 8. Rakendussäte, mis sätestab, et nõue hakkab kehtima alates 01.01.2024 on kirjas §-s 39-5. Pakendiseadusega on võimalik tutvuda: https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023017

Küsimus 19: Kas toidukauplustes teostatavad degustatsioonid (ja kaubanduskeskustes mistahes üritused) on avalikud üritused?

Vastus 07.06.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Degustatsioonide osas leiame, et juhul kui poodides ja kaubanduskeskustes toimub lihtsalt mõne ettevõtte toodete degustatsioon, ehk ei toimu eraldi korraldatavat üritust, siis sellisel juhul see tegevus ei liigitu avaliku ürituste alla ning ühekordseid plastist degusteerimistopse võib edasi kasutada. Samuti näiteks kui degustatsioon toimub eraüritustel, st üritustel, mis ei ole avalikkusele avatud, võib selliseid topse edasi kasutada. Kui degustatsioon toimub mõne avaliku ürituste raames, siis alates 01.01.24 rakenduvad pakendiseaduse nõuded.

Küsimus 19.1: Kui kaubanduskeskustes korraldatakse mistahes üritusi, kuhu on vaba ligipääs ja kõik oodatud, siis kas need on avalikud üritused?

Vastus 07.06.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Avaliku ürituse mõiste on defineeritud korrakaitseseaduses ning selle all mõeldakse avalikus kohas toimuvat ja avalikkusele avatud lõbustusüritust, võistlust, etendust, kaubandusüritust või muud sellesarnast inimeste koos olemist, mis ei ole koosolek. Kui tekib küsimusi korrakaitseseaduse tõlgendamise osas ning korrakaitseseaduse seletuskiri ei anna piisavalt vastuseid, siis on soovitatav Justiitsministeeriumi poole pöörduda.

Küsimus 18: Kui ürituse pääslas tuvastab turvateenistus külastajal kaasasoleva(d) ühekordse(d) plastiknõu(d) (joogitops näiteks eemärgiga pandi tasumist vältida), siis kas turvateenistusel on kohustus ja õigus külastajat mitte sisse lasta üritusele pileti maksumust hüvitamata või konfiskeeritakse (külastaja viskab pääslas sellised nõud enne alale sisenemist Segaolme kogumiskasti) ühekordsed plastiknõud ja külastaja pääseb ürituse alale?

Vastus 03.05.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Juhul kui ürituse korraldaja poolt on korraldatud ürituse pääslas turvakontroll, siis on korraldaja otsustada, kas lastakse sisse või palutakse väravas ära anda, kuid selgitada, et avalikul üritusel ühekordsetesse anumatesse sööki ja jooki serveerida ei ole lubatud.

Küsimus 18.1: Juhul kui turvateenistusel ei ole kohustust / õigust eelnevalt kirjeldatud episoodis sekkuda või on tegemist piiramata ala ja tasuta sissepääsuga üritusega, siis kuidas on kohustatud toimima toitlustusteenuse pakkuja, kelle poole pöördub sooviga täita tema isiklik (ühekordseks kasutamiseks ettenähtud) joogitops / taldrik müügipunktis pakutavaga? Kas teenuse osutajal on kohustus / õigus keelduda teenindamast kui külastaja kasutuses olev toidunõu on ühekordselt kasutatav?

Vastus 03.05.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Jah, on õigus keelduda.

Küsimus 18.2: Kas toitlustusteenuse osutajal on kohustus ja pädevus kontrollida külastajale kuuluva toidunõu vastavust seadusele? Kui jah, siis kuidas ja millistele teadmistele või seadustele tuginedes teenusepakkuja seda teeb? Kas pooltevaheliste (toitlustaja, klient ja sel hetkel ilmselt juba ka korraldaja esindaja) erimeelsuste korral toidunõu vastavuse osas (see on ühes varasemas vastuses kirjas, et jaemüügist ostes ei saa (ei pruugi saada) toidunõuga kaasa vastavustõendit), on kelle hinnang määrav või tuleb hinnangule nö seadusliku jõu andmiseks kutsuda kohale politsei?

Vastus 03.05.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Toitlustusteenuse osutaja peab ise hindama, kas ja millistel tingimustel ta müüb külastajale kuuluvasse nõusse ning millistele tingimustele peavad nõud vastama. See teave tuleb müügikohas selgelt esitada. Kui ettevõtja on määratlenud tingimused, mille täitmise puhul ta müüb toitu tarbija nõusse, siis peab müüja nende tingimuste täitmist ise kontrollima.

Küsimus 17: Kas ja kuidas on seadustes ja/või määrustes määratletud suurürituse mõiste?

Vastus 03.05.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Pakendiseaduses ei ole antud mõistet määratletud ning pakendiseaduses ei ole suurürituste mõistet kasutatud. Samuti ei ole Tallinna linna õigusaktides sellist mõistet kasutatud.

Küsimus 16: Kuidas hakkavad toimuma toiduainete suure publikuarvuga degustatsioonid? Degustatsioonilaual on näiteks 15 kastet ja hetkel saab iga toodet proovida väikese ühekordse topsiga, kui ühekordsed lahendused on keelustatud, siis ei ole võimalik seda tegevust hügieeniliselt teostada, sest oma degustilusikaga ühises kausis keegi toimetama ei hakka.

Vastus 30.03.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Võimalik on kasutada korduskasutatavaid topse, need võivad samuti erinevate mõõtmetega olla, samuti on olemas keraamilised või klaasist väiksed topsid, mida sellistes olukordades võimalik kasutada. Samuti juhime tähelepanu, kui degustatsioon toimub eraürituse käigus, mis ei ole avalikkusele avatud, siis korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamise kohustus ei rakendu.

Küsimus 15: Kui toitlustaja ostab endale korduskasutusnõud, siis kuhu ta need kasutamiskõlbmatuks muutumisel utiliseerib nii üritusel või ka peale üritust?

Vastus 30.03.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Tule

Küsimus 14: Kartulispiraalide ja jäätisepulgad on puidust, suhkruvati omad puidust ja plastikust ja need ei ole korduskasutatavad - kas ja millega need tuleb asendada? Kas plastikvarrega Chupa-Chupsi on lubatud avalikul üritusel müüa?

Vastus 30.03.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Selliste pulkade näol on tegemist toote nö lahutamatu osaga nagu näiteks on ka pulgakomm või pulgajäätis, seetõttu, sellised pulgad ei pea olema korduskasutatavad, aga kui nt kartulispiraal serveeritakse eraldi veel toiduanumale, siis see peab olema korduskasutatav.

Küsimus 13: Üritustele korduskasutusnõude teenusepakkujad soovivad, et konkreetse ürituse toitlustajad planeeriksid oma mahud võimalikult täpselt, mis ei ole arusaadavalt võimalik, sest tarbijate arv üritusel sõltub mitmetest prognoosimatutest teguritest - külastajate arvu mõjutab ilm ja isegi suure külastajaarvu korral ei ole teada kas, kuipalju ja mida üldse tarbitakse jne. Siit tekib ka küsimus, et kui keset sündmust saavad nõud otsa nii toitlustajal kui ka üritusele nõude teenusepakkujal (kes ütleb siis toitlustajatele, et "oma viga et rohkem ette ei tellinud"), siis kas sulgeme müügipunktid ja peatame müügi või saab siin kohaldada mingeid põhjendatud eritingimusi? Näiteks väljastatakse korraldaja eriloal ja teadmisel söögid ja joogid ühekordsete nõudega mida sel hetkel toitlustajal võtta on (ühel hetkel ei ole ka neid enam kaubandusest müügikeelu tõttu saada?) ja need kogutakse kokku liigiti eraldi ja korraldaja peab tagama ka liigiti äraandmise jäätmejaama.

Vastus 30.03.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Eristust ei ole, toiduportsjonite koguseid on võimalik välja arvutada, st mis on maksimum toiduportsjonite kogus, mida toitlustaja on suuteline müüma.

Küsimus 12: Toitlustajaid huvitab küsimus, et kui klient soovib üritusel müügikohast toitu koju kaasa osta (levinud teenus just originaalse toidumenüüga välirestoranide osas), siis seda ei saa ju pandipakendiga teha. Kas kaasamüügi puhul kehtivad pakenditele samad tingimused kui mistahes kauplusest või kohvikust kaasa ostes?

Vastus 30.03.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Juhul, kui toimub toidu müümine kaasamüügi eesmärgil, siis see nõue ei rakendu, sest ei toimu serveerimist. Toidu kaasamüügi korral peab toitlustaja veenduma, et toitu ei osteta eesmärgiga seda kohapeal tarbida. Lisaks tuleb arvestada sellega, et toidu kaasamüük ei toimuks pakenditesse, mille turule laskmine on keelustatud. Samas kohalikes omavalitsustes, kus on juba korduskasutussüsteeme rakendatud (näiteks Tallinnas, Tartus) ei oleks probleeme ka toidu kaasamüügil kasutada olemasolevate korduskasutussüsteemide toidukarpe.

Küsimus 11: Kui avaliku ürituse territooriumil osaleb näiteks 60 toidukauplejat ja neile kõigile kehtivad seadused ühtemoodi, siis kui mõni neist siiski seadust rikub või kasutab plastiknõusid, siis kas menetlust alustatakse toidukaupleja või hoopis ürituse korraldaja osas? Avaliku ürituse toimumise luba väljastatakse omavalitsuse poolt korraldajale, aga seadust rikub korraldaja lepingupartner (toitlustaja).

Vastus 30.03.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Avaliku ürituse eest vastutab avaliku ürituse korraldaja. Korraldaja vastutab lepingupartnerite eest. Sellise ürituse formaadi puhul on soovitatav sõlmida toidukauplejatega lepingud, mille alusel saab lepingust mittekinnipidamise puhul nõuda leppetrahvi. Ürituse korraldaja peab suutma tõendada, et tema on selle nõude lepingupartneritele esitanud ja soovitav on panna lepingusse ka tingimus, kui toitlustaja ei täida nõudeid, siis ürituse korraldaja nõuab talt teenuse osutamise lõpetamist.

Ürituse korraldaja peab tagama korduskasutuslahenduste kasutamise osas nõuete täitmise. Kui toitlustaja kasutab ühekordseid anumaid ja söögiriistu toidu ja söögi serveerimiseks, siis toitlustaja rikub pakendiseaduse nõudeid ning seega on ka toitlustaja võimalik vajaduse korral vastutusele võtta. Kohaliku omavalitsuse eesmärk ei ole trahvida. Eesmärgiks on jäätmeteket vähendada ja edendada ringmajandust. Sanktsioneerimist rakendatakse viimase abinõuna.

Küsimus 10: Kellel on õigus avalikul üritusel korduskasutusnõud teemal toitlustajat kontrollida ja vajadusel menetlust alustada?

Vastus 30.03.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Toiduseaduse alusel teeb toiduohutuse ja toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete täitmise üle järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet. Keskkonnaametil ja KOVil on õigus kontrollida avalikel üritustel korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamise nõude täitmist.

Küsimus 9: Kui avalikul üritusel osaleval toidupakkujal on enda platsil talle kuuluvad korduskasutusnõud kasutusel, siis kas ta peab kohapeal suutma dokumentidega tõestada kasutatavate nõude sobivuse (küsimus 7) ja lisaks ka tema kasutatava nõudepesuliini või pesuteenuse vastavuse kehtivatele puhtusestandarditele (küsimus 8)?

Vastus 30.03.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Toiduseaduse alusel teeb toiduohutuse ja toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete täitmise üle järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet, kellele järelevalve käigus tuleb toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada tõendid. Dokumente kontrollitakse toidu müügi kohas, kuid nõudepesuliini ja pesuteenuse nõuetele vastavust kontrollitakse selle asukohas. Lisainfo: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid Lisaks on Põllumajandus- ja Toiduamet andnud ülevaate erinevatest nõuetest, mis toitlustajatele avalikel üritustel rakenduvad: https://pta.agri.ee/avalikud-uritused#ajutine-ja-teisaldat.

Küsimus 8: Mis puhtusestandardile peavad avalikel üritustel lubatud korduskasutusnõud söögi- ja jooginõud vastama? See küsimus huvitab neid toidupakkujaid ja korraldajaid, kes kavatsevad enda nõudega toimetada, aga kuna arvatavalt on tekkimas suurem hulk teenusepakkujaid, siis peab olema võimalik kontrollida ka nende kasutatavate nõude puhtusevastavust. Siit tekib küsimus korduskasutusnõude pesemiseks kasutatavate pesuliinide ja -vahendite standardite osas, sest räägitakse, et tavalised nõudepesumasinad ja pesuvahendid selleks väidetavalt ei sobi.

Vastus 30.03.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Toiduohutuse valdkonnas ei ole korduskasutusnõudele standardeid kehtestatud, kehtivad õigusaktid, mis reguleerivad toidu hügieeni ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused 852/2004 (toiduhügieeni kohta) ja 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta). Nõud peavad olema piisavalt puhtad ja sobima kasutamiseks ettenähtud tingimustel (temperatuur, kokkupuuteaeg, toidutüüp), et nende materjalist ei erituks toitu aineid ohtlikus koguses, samuti peab olema tagatud nende jälgitavus. Täpsemad nõuded materjalist erituvate koostisainete koguste kohta on sätestatud keraamiliste esemete (põllumajandusministri 2014. a määruses nr 93, plii ja kaadmiumi eritumise piirnormid) ning plastist esemete puhul (komisjoni määruses 10/2011, koostisainete toitu eritumise piirnormid, nõuetele vastavuse tõendamiseks katsetingimused, sh korduvaks kasutuseks ette nähtud esemete puhul kolm järjestikust katset). Mõlemast materjaliliigist nõude turustamisel peab kaasas olema vastavusdeklaratsioon, kuid tähele tuleb panna, et seda ei saa jaemüügist ostes. Plastist korduskasutusnõude ostmisel tuleks veenduda, et nõud on toodetud korduvalt kasutamiseks ning ostmisel tuleks eelistada selliseid esemeid, mille vastavusdeklaratsioonil on see aspekt selgelt esitatud. Kui ei ole, siis tuleks küsida müüjalt täiendavalt kinnitust ja tõendusdokumente, nt katseprotokoll, millel on teave tehtud katse tingimuste kohta.

Mis tahes liiki materjalist korduskasutatavatel nõudel peavad olemas olema dokumendid, mis tõendavad nende sobivust toiduga kokkupuuteks ja ohutust.

Plastist nõude kasutamisel ja pesemisel tuleb arvestada nende tingimustega, mis tootja on andnud kas vastavusdeklaratsioonis või toote märgistusel. Korduskasutatavate nõude puhul võib olla esitatud ka arv, mitu korda on lubatud nõud kasutada, kas nõud võib pesta nõudepesumasinas jne. Ka plastist nõude pesemisel tuleb arvestada tingimustega, mis on toodud vastavusdeklaratsioonis, ning toodete hoiustamisel ja transpordil tagada ristsaastumise vältimine, nt jälgida, et tooted oleks kaetud.

Toiduseaduse alusel teeb toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete täitmise üle järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet, kellele järelevalve käigus tuleb toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada nõuetekohane vastavusdeklaratsioon ja vajadusel teised tõendusdokumendid. Lisainfo: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid. Lisaks Põllumajandus- ja Toiduameti ülevaade nõuetest, mida toitlustajad peavad avalikel üritustel järgima: https://pta.agri.ee/avalikud-uritused#ajutine-ja-teisaldat.

Kõik toidukäitlejad ja toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valmistajad, töötlejad ja turustajad sh korduvkasutatavate nõude pakkujad, peavad teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit.

Teavitatud ettevõtteid näeb Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemist.

Küsimus 8.1: Kui toitlustajal on soetatud nõuetele vastavad korduskasutusnõud, mille dokumentides ei ole määratletud pesukordade arvu, siis kas toitlustaja peab selles osas millegi pärast muretsema? On korduskasutusnõude renditeenuse pakkujaid kes väidavad, et juhul kui nõude omanik või teenuse pakkuja ei suuda tõestada sooritatud pesukordade arvu, siis ei tohi selliseid nõusid üldse kasutada! Kuidas pesukordade arvu üldse tõendada? Juhul kui kasutuskordade tõendamiskohustus kehtestatakse korduskasutusnõudele plastik-tüüpi materjalide osas, siis kas sama nõue hakkab kehtima kõikide korduskasutusnõude kohta sõltumata materjalist? Katkiseid nõusid ei kasuta ju keegi, olgu siis keraamilisel nõul killud väljas, plekist kruusil email maas või plastiknõu kulunud, siin tekib küsimus tootmismaterjalide nö võrdse kohtlemise põhimõttes kui kasutuskordade tõendamiskohustust otsustatakse seaduseloomes rakendada.

Vastus 18.03.2024 (Margot Paavel, Põllumajandus- ja Toiduameti Toiduosakonna peaspetsialist): Nõud, mida kasutatakse peavad olema ohutud ning selle tõendamise kohustus on nõude kasutajal või teenuse pakkujal.

Rendileandja vastutab selle eest, et nõud on ohutud st mõeldud toiduga kokkupuuteks; olemas on tõendusdokumendid; teab kellelt ta need ostis; teada on nõude kasutamise tingimused. Toidukäitleja, kes renditud nõusid kasutab, peab neid kasutama vastavalt etteantud tingimustele; hoiustama korrektselt; tagama jälgitavuse ehk kellelt ta need nõud rentis.

Esemete kasutuskordade arv või eluea määratlemine on oluline plastist korduskasutusnõude puhul, kuna on teada, et plastmaterjal vananeb aja jooksul (ja kasutuse käigus), ning materjalist võib hakata erituma selle koostisosi toitu rohkem kui on ohutu. Praegu ei ole kohustust määrata nõude kasutuskordade arvu või kasutusiga, kuid nõud peavad olema siiski ohutud kogu kasutusaja vältel. Mõningatel juhtudel on plastist korduskasutusnõude tootja vastavusdeklaratsioonil toonud välja kasutuskordade arvu. Selle arvuga peab ettevõte arvestama kui koostab ettevõtte HACCP plaani, mille üks osa on TKM riskihinnang (dokument,- kus on hinnatud ohte, mis võivad TKMst tulla näiteks vale käitlemise tagajärjel,- millistele tingimustele peavad nõud vastama, -millistel juhtudel nõud kõrvaldatakse kasutusest jne). PTA kontrollib, kas nõusid kasutatakse lubatult.

Metallist, klaasist või keraamiliste nõude puhul ei ole see nii oluline, sest neid materjale peetakse stabiilsemaks kui plasti.

Küsimus 8.2: Kui toitlustajal on soetatud nõuetele vastavad korduskasutusnõud, mille dokumentides on määratud pesukordade arv, siis kuidas ja kellele ta seda pesukordade arvu tõendama peab?

Vastus 18.03.2024 (Margot Paavel, Põllumajandus- ja Toiduameti Toiduosakonna peaspetsialist): Eelkõige on see kordade arv oluline teada ettevõttele, kes kasutab nõusid (sest ta tohib kasutada nõuetekohaseid (sh ohutuid) nõusid). Tootja on andnud kasutuskordade arvu, millal nõud on ohutud, kui neid on kasutatud nõuetekohaselt. Toitlustaja/ettevõte peab TKM riskihinnangus arvestama kasutuskordade arvuga.

Nõud, mida kasutatakse peavad olema ohutud ning selle tõendamise kohustus on nõude kasutajal või teenuse pakkujal.

Küsimus 7: Mis standarditele peavad avalikel üritustel lubatud korduskasutusnõud vastama? See küsimus huvitab neid toidupakkujaid ja korraldajaid kes kavatsevad endale ise nõud soetada, aga kuna arvatavalt on tekkimas suurem hulk teenusepakkujaid, siis peab olema võimalik kontrollida ka nende kasutatavate nõude vastavust.

Vastus 30.03.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

Ühekordselt kasutatav plasttoode on täielikult või osaliselt plastist valmistatud toode, mis ei ole kavandatud, valmistatud või turule lastud eesmärgiga see uuesti täitmiseks tagastada või seda ei ole kavandatud eesmärgiga korduskasutada nii, et toode ringleks oma olelusringi jooksul mitu korda. Ühekordselt kasutatavad plasttooted on tavaliselt ette nähtud kasutamiseks ainult ühel korral või lühikest aega enne seda, kui need kõrvaldatakse. Korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel. Seega tuleks korduskasutatavaid plasttooteid käsitleda toodetena, mis on mõeldud ja kavandatud läbima oma olelusringi jooksul vähemalt mitu käiku või ringi nende esialgsel otstarbel. Juhul, kui toidupakkujad ja korraldajad plaanivad endale ise nõud soetada, siis korduskasutatavate anumate ja söögiriistade tootjad peavad tootesertifikaadis näitama, et tegemist on anumate ja söögiriistadega, mis on mõeldud korduvalt kasutamiseks.

Toiduohutuse valdkonnas ei ole korduskasutusnõudele standardeid kehtestatud, kehtivad õigusaktid, mis reguleerivad toidu hügieeni ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused 852/2004 (toiduhügieeni kohta) ja 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta). Nõud peavad olema piisavalt puhtad ja sobima kasutamiseks ettenähtud tingimustel (temperatuur, kokkupuuteaeg, toidutüüp), et nende materjalist ei erituks toitu aineid ohtlikus koguses, samuti peab olema tagatud nende jälgitavus. Täpsemad nõuded materjalist erituvate koostisainete koguste kohta on sätestatud keraamiliste esemete (põllumajandusministri 2014. a määruses nr 93, plii ja kaadmiumi eritumise piirnormid) ning plastist esemete puhul (komisjoni määruses 10/2011, koostisainete toitu eritumise piirnormid, nõuetele vastavuse tõendamiseks katsetingimused, sh korduvaks kasutuseks ette nähtud esemete puhul kolm järjestikust katset). Mõlemast materjaliliigist nõude turustamisel peab kaasas olema vastavusdeklaratsioon, kuid tähele tuleb panna, et seda ei saa jaemüügist ostes. Plastist korduskasutusnõude ostmisel tuleks veenduda, et nõud on toodetud korduvalt kasutamiseks ning ostmisel tuleks eelistada selliseid esemeid, mille vastavusdeklaratsioonil on see aspekt selgelt esitatud. Kui ei ole, siis tuleks küsida müüjalt täiendavalt kinnitust ja tõendusdokumente, nt katseprotokoll, millel on teave tehtud katse tingimuste kohta. Lisainfo: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid. Kõigil korduskasutatavatel nõudel peavad olemas olema dokumendid, mis tõendavad nende sobivust toiduga kokkupuuteks ja ohutust.

Toiduseaduse alusel peavad kõik toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete käitlejad (sh nõude rendi ja pesemise teenuse pakkujad) enda tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit.

Küsimus 7.1: Mida tähendab vastuse teises lõigus ja samuti küsimuse 8 vastuses esimeses lõigus "...samuti peab olema tagatud nende jälgitavus." Kui näiteks toitlustaja või pandinõude teenuse pakkuja on soetanud endale nõud ja osutab pandinõude renditeenust.

Vastus 03.05.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Teenusepakkuja peab teadma, kellelt ta on need nõud ostnud ja kellele rendib (mis ettevõttele). Nii nagu peab ka nõude rentija (ettevõte) teadma, kellelt ta need on rentinud (milliselt teenusepakkujalt). Üldiselt järgitakse jälgitavuse puhul reeglit üks samm edasi ja üks tagasi ehk teatakse kellelt on saadud ja kellele läheb.

Küsimus 6: Tallinnas on ühekordsed toidunõud avalikel üritustel keelustatud juba alates 1. juuni 2023. Kust tekib sedavõrd kiiresti kauplejatel ja korduskasutusnõude üritustele teenusepakkujate võimekus uue olukorraga kohaneda ja nõudeid täita?

Vastus Talllinna abilinnapea Joosep Vimm: Alates 1. juunist kehtib eelnimetatud kord kuni 30000 osalejaga avalikul üritusel. Rohkem kui 30000 külastajaga üritusel kehtib üleriigiline nõue alates 1.1.2024. Meie hinnangul on Eestis piisava võimekusega teenusepakkujaid kuni 30000 osalejaga ürituse teenindamiseks ka praegu. Juhin tähelapanu, et korduvkasutatavate lahenduste kasutuselevõtuks ei pea korraldaja tingimata kaasama teenusepakkujat, vaid võib koostöös kauplejatega ka ise vastavad lahendused välja töötada.

Küsimus 5: Kas üleriigiliselt kehtib nõue ürituste platsidel koguda 3 liiki: segaolme, pakend ja biolagunevad? Graafilised kujundused on Pro Koosolek 1 (2020) lehel. Kui aastast 2024 on lubatud ainult korduskasutusnõud, siis mis sorteerimisnõue ürituste platsidel siis kehtima hakkab?

Vastus Pro Koosolekul 2023 (Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma): 3 eelnimetatud liiki miinimumina koguda on täiesti piisav, aga arvestades ilmselt panditaara suurenemise osakaalu (küsimus 1) oleks mõistlik kaaluda ühe lisaliigina ka taara kogumist. Omavalitsustel, kes avalike ürituste pidamise korra kehtestavad ja load väljastavad, on siin oluline roll koostöös vastutustundlike korraldajatega, sest tulenevalt ürituse iseloomust ei ole mõtet korjata kümnete kogumispunktidega ürituse publikualas bio(toidu)jäätmeid kui neid tekib sedavõrd vähe, et need saab tagastada ka toidupakkujale, sest tema kohapeal tarbitava toidu müüjana peab biojäätmeid niikuinii koguma ja need korraldaja poolt tagatud eraldi kogumiskonteinerisse ladustama. Selle näite puhul oleks mõistlik asendada biojäätmete kogumispunktid publikualas hoopis taarakogumise punktidega. See eeldaks siis selget kommunikatsiooni platsil, et biojäätmed tagastage toidumüügipunktidesse! See oleks üks näide mõistlikust ja ressursisäästlikust tegevusest. Siin on oluline hea koostöö omavalitsuse ja korraldaja vahel, et korraldus oleks küll keskkonasäästlik, aga et omavalitsus automaatselt ei paneks korraldajale kohustusi, mis tema ürituse spetsiifikaga ei sobi või mida praktikas ei ole mõtet korraldada.

Vastus 30.03.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Iga ürituse iseloom vaadatakse avaliku ürituse loa taotlemisel üle ning sellest tulenevalt on ka jäätmete liigiti kogumine. Näiteks mõnel üritusel tekib ja on vaja liigiti koguda vaid biojäätmeid ja segaolmejäätmeid, aga mõnel teisel ka paber- ja kartongjäätmeid, pakendijäämeid, panditaarat.

Küsimus 4: Kas ühekordsete nõude kasutuselevõtuks on oodata korraldajatele ka toetusmeetmeid? Uued nõuded suurendavad ürituste korraldajate kulueelarveid ja näiteks tasuta sissepääsuga erasektori korraldajal ei ole tekkivat kulu mitte kuskilt tagasi saada, sest pole ka piletit mille hinda suurendada ja kui ka oleks pilet, siis selle hinnatõus mõjutab otseselt külastajate arvu. Omavalitsustel tekib korralduseelis ja omavalitsuste ürituste osakaal korraldusturul suureneb veelgi, mis tekitab ebavõrdset turuolukorda, sest piirid avaliku ja erasektori ürituste vahel puuduvad.

Vastus 30.03.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Avaliku ürituse mõiste on defineeritud korrakaitseseaduses ning selle all mõeldakse avalikus kohas toimuvat ja avalikkusele avatud lõbustusüritust, võistlust, etendust, kaubandusüritust või muud sellesarnast inimeste koos olemist, mis ei ole koosolek. Avalik üritus peab olema “avalikkusele avatud”. Sellisel alusel püütakse üritust eristada pelgalt eraeesmärgilisest inimeste kogunemisest (matuse- või pulmarong, avalikus kohas toimuv sünnipäevapidu vms). Avatusena/suletusena tuleb mõista sellist nn erakogunemist läbiviivate isikute soovimatust kaasata oma kogunemisele määratlemata isikute ringi kuuluvaid isikuid. Seega kui ürituste korraldajad korraldavad eraüritusi, mis ei ole avalikkusele avatud (üritusele pääsevad ainult teatud inimesed, näiteks kutsetega), siis nendel üritustel korduskasutuslahenduste kasutamise kohustus ei laiene.

Riiklikult on plaanis uute SF21+ meetmetega toetada ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudeleid. Samuti on eraldi jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse meede. 14,5 mln eurot on plaanis suunata ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelitesse ning jäätmetekke vältimisse ja korduskasutusse. Lisaks on ettevõtete ressursitõhususe meede ja jäätmekäitlusmeetmed. Kokku on SF vahendeid ringmajandusse plaanis suunata 111 mln eurot, millele lisandub taastekava (RRF) 14 mln eurot.

Tallinna linnas on näiteks erinevad mittetulundustoetused: https://www.tallinn.ee/et/mittetulundustegevuse-toetamine-tallinnas

Küsimus 3: Kustkohast läheb piir ehk milline serveerimisvahend vajab nö korduskasutusnõu kujul alternatiivi ja milline mitte (a-la, kas burgeritaskud on ok, aga papist laevuke roa serveerimiseks ja papist/kartongist friikartulitops enam mitte jne)?

Vastus 30.03.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Otsustamisel tuleks arvestada sellega, kas serveerimisvahendi puhul on tegemist anumaga või mitte. Kui ei klassifitseeru anumaks, siis ei pea korduskasutatavat anumat kasutama serveerimiseks. Anumateks loetakse näiteks taldrikud, kausid, topsid, karbid. Anumateks ei loeta näiteks salvrätte, paberist taskuid, jäätisepulki.

Küsimus 3.1: Millised joogikõrred on avalikel üritustel lubatud täna ja alates 1.1.2024?

Vastus 03.05.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Alates 01.05.2023 on keelatud Eesti turule lasta ühekordselt kasutatavaid plastist joogikõrsi. Enne 01.05.2023 Eesti turule lastud ühekordselt kasutatavad plastist joogikõrred võib lõpuni kasutada, kuid avalike ürituste korraldamisel tuleb selliste kõrte kasutamisel veenduda, et need on Eesti turule varem lastud. Kui tegemist on bioplastist või biolagunevast plastist ühekordselt kasutatava joogikõrrega, siis nendele rakendub samuti turule laskmise keeld alates 01.05.2023. Teistest materjalidest ühekordselt kasutatavaid joogikõrsi on lubatud kasutada. 01.01.2024 joogikõrte kasutamise osas täiendavaid muudatusi ei lisandu.

Küsimus 2: Kas omavalitsustes, kus käesoleval (2023) aastal korduvkasutatavaid lahendusi veel ei nõuta, on korraldajatel võimalus kasutada biolagunevaid?

Vastus Pro Koosolekul 2023 (Kliimaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma): Jah, üleriigiliselt on ühekordsete nõude kasutamine keelatud alates 1.1.2024.

vahtpolüstüreenist valmistatud toidupakendid, millest pakutakse valmistoitu,vahtpolüstüreenist joogipakendid,vahtpolüstüreenist joogitopsid.ühekordselt kasutatavad plasti sisaldavad söögiriistad (kahvlid, noad, lusikad, söögipulgad), taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred.
ka ühekordselt kasutatavad biolagunevast või biopõhisest plastist eelnevalt nimetatud tooted on antud keelu all (nt biolagunevast plastist valmistatud taldrikud).
ka osaliselt plasti sisaldavad tooted on antud keelu all (nt papptaldrik, mis on kaetud plastikihiga).

Juhul kui eelnevalt nimetatud tooted on Eesti turule lastud enne 01.05.2023, siis võib need lõpuni tarbida, kuid alates 01.05.2023 uusi eelnevalt nimetatud tooteid Eesti turule lasta ei tohi.

Küsimus 1: Kas pandimärgisega klaas- ja plekktaara on avaliku ürituse kontekstis korduskasutusnõu?

Vastus Pro Koosolekul 2023 (Kliimaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma): Jah.

Vastus 30.03.2023 (Kertu Sapelkov, nõunik, Kliimaministeeriumi Ringmajanduse osakond): Alates 01.06.2023 on Tallinna linnas korraldatavatel avalikel üritustel, kus osalejaid kuni 30 000 in/päevas lubatud kasutada vaid korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

Antud nõude puhul ei ole mõeldud, et avalikel üritustel müüdavad joogid peaksid olema pakendatud korduskasutavatesse pudelitesse, kuid kui näiteks jook valatakse pudelist välja, siis tuleb selleks kasutada korduskasutatavat topsi.

KASULIK INFO - HEA TEADA (TEENUSEPAKKUJAD)

TURVALISUS AVALIKEL ÜRITUSTEL

Valdkonda reguleerivad seadused:

Lisamisel.

KÜSIMUSED JA VASTUSED - TURVALISUS AVALIKEL ÜRITUSTEL

KÜSIMUSED JA VASTUSED - RAADIOSAATJAD AVALIKEL ÜRITUSTEL

Kui korraldajal on kaubandusvõrgust soetatud "raadiosaatja", siis kas seda tohib kasutada avalikul üritusel? Kuidas valida teenusepakkujat, kes pakub seadsega kooskõlas olevaid seadmeid? Vastab Andres Teeäär, TTJA Sagedushalduse talituse peaspetsialist.

Üldinfo: Kui korraldajat huvitab raadioside üle väikeste distantside ~500m (heades tingimustes ja otsenähtasuse korral u ~1km), soovitaks hankida ausa tootja PMR/DPMR 446 raadio, mida saab kasutada loavabalt. Kui vajate suuremat sidekaugust tasub mõelda PMR/PAMR seadmele. Osad odavamad seadmed on vihmaõrnad, seega kriitilisemate rakenduste jaoks tasub kaaluda parema tootja seadmeid. PMR/PAMR seadme kasutamiseks on vaja taotleda sagedusluba. Info sagedusloa taotlemiseks on leitav TTJA lehel siin.

Küsimus 1: Raadiosaatjate valik kaubandusvõrgus on suur, mida peab ürituse korraldaja teadma seadustest ja miks see kõik üldse oluline on? (ehk siis mis võib praktikas juhtuda, tooge näiteid).
Vastus: Raadiosaatjate valikul peaks lähtuma vajalikust sidekaugusest ja eeldatavast kasutusajast. Väiksema sidekauguse (sajad meetrid, heades tingimustes kuni km) vajaduse korral piisab sagedusloast vabastatud PMR/DPMR 446 seadmetest (nõuded neile on leitavad määruse Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele lisa 1 Liikuv maaside tabelist 1.5). Suurema sidekauguse annavad sagedusloa alusel kasutatavad PMR/PAMR saatjad (nõuded on leitavad Tehnilised nõuded sagedusloa alusel kasutatavatele raadioseadmetel lisa 2 Liikuv maaside tabelitest 2.1, 2.3, 2.4, 2.5, 2.6, 2.7, 2.10, 2.11, 2.13, 2.15 – sõltuvalt valitud sagedusest ja dupleksside vajadusest). Sagedusloa taotlemise info on leitav TTJA lehelt.

Kui seadmeid on plaanis pikemalt kasutada on mõistlik investeerida kvaliteetsematesse raadiosaatjatesse (vt. küsimus 4.).

Antud määrused on loodud võimaldamaks seadmetel ühiselt raadiospektrit kasutada. Kui neist mitte lähtuda tekivad olukorrad, kus kasutajad hakkavad üksteist segama.

Küsimus 2: Kuidas eristada tooteid ehk mis müüdav/renditav toode on seadusega kooskõlas ja milline mitte? (siin räägiks lahti koos näidetega ka nn Hiina markeeringu teema).
Vastus: Euroopas müüdaval raadioseadmel peab olema CE märk, korrektse märgi näide on leitav näiteks Vikipeediast. Hiinlased on segaduse tekitamiseks võtnud kasutusele peaaegu samasuguse märgi „China Export“, mille näidis on leitav inglisekeelsest Wikipediast. CE märk tõestab, et toode on tehtud vastavalt Euroopa standardile ja sellega peab kaasnema vastavusdeklaratsioon (Declaration of Conformity).

Küsimus 3: Kuidas eristada teenusepakkujaid? Müügiks ja rendiks pakutakse kõikvõimalikku tehnikat, ka sellist, mis ei ole seadustega kooskõlas.
Vastus: Teenusepakkujalt tuleks küsida, kas rendiks pakutakse PMR/DPMR 446 või PMR/PAMR seadmeid ja kas seadmetel on CE märk ning sellega tuli kaasa vastavusdeklaratsioon. PMR/PAMR seadmete puhul peab lisaks olemas olema ka sagedusluba.

Küsimus 4: Mis tehnilised parameetrid on olulised korralike raadiosaatjate valikul?
Vastus: Sagedusloast vabastatud PMR/DPMR 446 seadme puhul peab veenduma, et seade kasutab eelpool mainitud määruse tabelis 1.5 lubatud efektiivne kiirgusvõimsust (kuni e.r.p. 0,5 W) ja kanalisammu (6,25 kHz või 12,5 kHz) ning on tehtud tabelis (rida 13) toodud dokumentide järgi (dokumendid peavad olema välja toodud vastavusdeklaratsioonis).

Kui seadme efektiivne kiirgusvõimsus ületab 0,5 W, kanalisamm on suurem kui 12,5 kHz või see võimaldab kasutada PMR/DPMR 446 raadiosagedusalast (446–446,2 MHz) suuremat raadiosagedusala on tegemist PMR/PAMR seadmega ning selliste seadmete kasutamiseks on vajalik sagedusluba.

PMR/PAMR seadmete puhul tuleks vastavusdeklaratsioonist veenduda, et seadme kasutatavad raadisagedused (tabelites rida 3) on kooskülas nendel sagedustel tööd reguleerivate dokumentidega (rida 13).

Eriti Hiina päritolu tootjad – negatiivselt hakkab silma Baofeng – reklaamivad sageli PMR/PAMR seadet loavaba seadmena, sageli ka häälestades neid PMR/DPMR 446 sagedustele. Pettuse vältimiseks tuleks võrrelda ülaltoodud parameetreid.

Kvaliteetsematel raadiosaatjatel on välja toodud kaitseaste (IP-kood), tasub veenduda, et see vastab eeldatavale kasutusele.

Küsimus 5: Kuhu pöörduda küsimuste korral?
Vastus: Kõigi küsimuste korral võib kirjutada info@ttja.ee.

Vastas: Andres Teeäär, TTJA Sagedushalduse talituse peaspetsialist

AMETLIKUD ALUSED AVALIKU ÜRITUSE KORRALDMISEKS

Politsei ja Piirivalveamet: Avalik üritus on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole avalik koosolek. Avaliku koosolekuna tuleb mõista kogunemist meelsuse avaldamiseks ning seda reguleerib korrakaitseseadus. Spordivõistluste korraldamist reguleerib täiendavalt Spordiseadus.

Kohalikul omavalitsusel (KOV) on õigus oma haldusterritooriumil kehtestada avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded, sh kehtestada ürituse loa taotlemise ja kooskõlastamise kord. Enamus KOV-e on vastavad eeskirjad kehtestanud. Soovitame esmakordselt KOV territooriumil üritust korraldada soovival isikul kõigepealt tutvuda KOV kehtestatud avaliku ürituse korraldamise nõuetega, reeglina leiab need hõlpsasti KOV veebilehelt (võivad olla ka Riigi Teatajas avaldatud).

Avaliku ürituse korraldamise loa taotlemist soovitame alustada võimalikult varakult, see on eelduseks, et saate vajalikud kooskõlastused ja KOV loa õigeaegselt!